Skip to content

Instantly share code, notes, and snippets.

@boamaod
Last active March 8, 2023 04:34
Show Gist options
  • Star 0 You must be signed in to star a gist
  • Fork 0 You must be signed in to fork a gist
  • Save boamaod/8df1fd78c68967054d301d6f1ff835dd to your computer and use it in GitHub Desktop.
Save boamaod/8df1fd78c68967054d301d6f1ff835dd to your computer and use it in GitHub Desktop.
Ühe Tartu krantsi ulgumine e-hääletuse teemadel

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile

Märt Põder
sündinud 11.09.1979
elukohaga Jakobi 13-2, Tartu 51006
kontaktitav gafgaf@infoaed.ee

VALIMISKOMISJONI OTSUSE 11.03.2019 nr 90 VAIDLUSTAMINE

See on nüüd veidi keeruline, aga...

Valimiste korraldaja on juba aastaid maadelnud 2011. aasta OSCE/ODIHR rõhutatud soovitusega tagada hääletajale võimalus krüptograafia vahendeid kasutades "algusest lõpuni kontrollida antud hääli". Seejuures täpsustavad soovitused, et selline kontrollimine koosneb individuaalsest ja universaalsest kontrollist, mis koos rakendatuna võiks tagada hääle "algusest lõpuni kontrollitavuse" (ingl k end-to-end verification). [1]

Nii kinnitab ka alates 2017. aastast e-hääletuse kontseptsiooni aluseks olev white paper pealkirjaga "Improving the verifiability of the Estonian Internet Voting scheme", et pakutud muudatused tagavad "end-to-end verifiability". [2]

Kuna sama on üle kinnitatud nii eri valimisi puudutavates dokumentides kui ka ettekannetes välisvaatlejatele, siis mul valimistel kandideerijana oli õigustatud ootus, et tõepoolest need nõuded tagatakse. Ütlen ausalt, et mind isiklikult ei huvita valimiste korraldaja sisemine töökorraldus või kas ja kuidas nad oma protseduure kehtestavad või kas ma vaidlustan neid või midagi muud. Tunnen, et mul on kodanikuna õigus nõuda lubaduste korrektset täitmist ja ma arvan, et ma ei pea selleks süüvima ametkonna asjaajamise detailidesse.

Valija ning aktiivse kodanikuna olen järjekindlalt nõudnud OSCE/ODIHR soovituste järgimist, st sellesama "otsast lõpuni kontrollitavuse" tagamist [3], tegelikult soovitas tungivalt sedasama ka hävitava tagasiside osaliseks saanud ning siin kohapeal välitöödel käinud e-hääletuse uurija Alex J Halderman [4], rääkimata sellest, et seesama kontseptsioon oli esitatud nõudmisena juba Helger Lipmaa ja Oleg Mürgi e-hääletuse lähteuuringus 2001. aastal, kuigi siis polnud termin "otsast lõpuni kontrollitavus" veel üldtermin. [5]

Valimiste läbiviija jaoks ei saa olla kuidagi saladuseks, et ainuke usaldusväärne e-hääletus on selline, mis vastab "otsast lõpuni kontrollitavuse" nõuetele. Seda on e-hääletuse kontseptsiooni lahtikirjutuses ka selgelt rõhutatud. Seetõttu oli minu jaoks üllatus, et selle vastu eksitakse ka kõige elementaarsemate protseduuride juures ning parimal juhul viiakse ellu mingit kodukootud arusaama sellest korduvalt nõutud standardist.

Otsast lõpuni kontrollitavuse kontseptsioon on kirjutatud poliitikakujundajate jaoks mitte-tehnilises keeles lahti mainekate krüptograafide poolt artiklis "End-to-end verifiability" [6]. See vastab ka OSCE/ODIHR 2011. aasta soovitustes antud definitsioonile otsast lõpuni kontrollitavuse kohta.

Kui pärast kõiki neid pingutusi ja avalikku õiguse nõudmist on valimiste korraldaja otsast lõpuni kontrollitavuse elluviimisel läbi kukkunud, siis on minu kui Riigikogu valimistel kandideerija ootusi valimiste õiglasele korraldusele alt veetud ning pole pakutud mulle soovitud tasemel vaadeldavust, kindlust manipulatsioonide vastu ega võimalust ise valimiste õiglases läbiviimises veendunud olla.

Seetõttu palun selle kaebuse raames veenduda valimiste läbiviija vastavate korralduste, reeglite kehtestamiste vmt otsuste vastavuses põhiseadusele. Ma ei tea, kuidas seda juriidiliselt veenvalt sõnastada, aga kui valimiste korraldaja ei suuda orienteeruda ei e-hääletusele seatavates rahvusvahelistes standardites ega olla veendunud, et ta viib neid ellu korrektselt, siis ei saa seda pidada valimiste põhiseaduspäraseks läbiviimiseks. Valimissüsteem, mille põhimõtted pole arusaadavad isegi selle läbiviijale, sj kui valimiste läbiviija annab nende kohta omavahel vastuollu minevaid ütlusi, mh ka selle kohustuse ära delegeerinud Riigikogu ei saa aru, mille ta täpselt ära delegeerinud on [7] ja selle üle pole kodanikuühiskonnal valimiste alusdokumentide salastatuse tõttu isegi läbi viia järelevalvet [8], siis selline süsteeem ei saa olla aluseks demokraatlikele valimistele.

Lisan siia selgituseks ka algse kaebuse, mille läbivaatamisest valimiskomisjon keeldus. Märkimist võib väärida ka, et olen samasisulise päringu saatnud ka õiguskantslerile.

[1] https://www.osce.org/odihr/77557
[2] https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-319-52240-1_6
[3] https://arvamus.postimees.ee/3138897/mart-poder-vaadeldamatu-e-haaletus-pole-usaldusvaarne
[4] https://dl.acm.org/citation.cfm?id=2660315
[5] https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/eh/lipmaamyrk.pdf
[6] https://arxiv.org/abs/1504.03778
[7] http://boamaod.github.io/blog/2015/03/30/rohkem-kryptot-v2hem-usaldust/
[8] https://gist.github.com/boamaod/f44aefdf824e1218523a97b3d3f6c6e7

Minu 6.03.2019 esitatud kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile

Märt Põder
sündinud 11.09.1979
elukohaga Jakobi 13-2, Tartu 51006
kontaktitav gafgaf@infoaed.ee

VALIMISKAEBUS RIIGIKOGU VALIMISTEL 2019

Vaidlustan e-häälte dekrüptimise valimiste korraldaja poolt 3. märtsi häälte kokkulugemise tseremoonial sellisel kujul nagu seda tehti, sest see kaotab järgneva e-häälte miksimise mõtte ning välistab e-hääletuse vastavuse otsast lõpuni kontrollitavuse nõuetele.

Kuna krüptograafiliselt tagatud otsast lõpuni kontrollitavus on ainuke teadaolev viis e-hääletuse vaadeldavuse ja salajasuse samaaegseks tagamiseks digikeskkonnas [1] ning selle meetodi realiseerimine on Eesti e-hääletuse süsteemi puhul nõutud, siis ilma selle nõuetekohase rakendamiseta on rikutud minu kui Riigikogu valimistel kandideerija õigust konkureerida võrdsetel alustel teiste kandidaatidega, mh olla veendunud selle õiguse faktilises realiseerumises. Seejuures on e-hääletuse osalejate hulga kasvades muutunud see erandliku hääletusviisi asemel tavapäraseks ning on mõeldamatu, et peaaegu 250 000 hääle puhul rakendatavad kontrollmehhanismid ja praktiline vaadeldavus on tagatud kehvemini kui hääletades pabersedeliga jaoskonnas, kus iga paari tuhande hääle kohta jälgivad nendega tehtavaid toiminguid kümned konkureerivad elik sõltumatud silmapaarid meilt ning mujalt.

Eesti e-hääletuse praguse realisatsiooni white paper'is ega protsessi kirjelduses ei täpsustata miksimise täpset rolli hääletustulemuste kindlaskstegemisel ja kuigi rõhutatakse otsast lõpuni kontrollitavuse (ingl k end to end verifiability) põhimõtete nõutavust, on miksimine märgitud e-hääletuse üldraamistikus "valikuliseks". E-häälte dekrüptimisest enne miksimist sain teadlikuks e-häälte kokkulugemise tseremoonial 3. märtsil, kus selle kohta esitas mh saalist küsimuse e-hääletuse tarkvara tootva Hispaania ettevõtte Scytl juures töötav Adrià Rodríguez-Pérez [2].

Miksimise roll e-hääletuse protsessis oli alamääratletud juba selle katsetamisel 2017. aasta KOV valimiste juures, kus sain aru pärides miksimise "valikulisuse" kohta ühe täiesti juhusliku aktivisti seinal vastuse valimisteenistuse juhilt Priit Vinklilt: "Riiklikel valimistel miksimist rakendatakse, vastav nõue sätestatakse VVK poolt vastu võetavates aktides." [3]

Ma ei osanud toona arvata, et miksimist rakendatakse otsast lõpuni kontrollitavuse põhimõtet naeruvääristades.

[1] https://arxiv.org/abs/1504.03778
[2] https://soundcloud.com/ornoobikkuhutottadsa/second-counting
[3] https://www.facebook.com/luuletaja/posts/1565380763507402?comment_id=1565961366782675&reply_comment_id=1565985330113612

Vabariigi Valimiskomisjonile

Märt Põder
sündinud 11.09.1979
elukohaga Jakobi 13-2, Tartu 51006
kontaktitav gafgaf@infoaed.ee

VALIMISKAEBUS RIIGIKOGU VALIMISTEL 2019

Vaidlustan e-häälte dekrüptimise valimiste korraldaja poolt 3. märtsi häälte kokkulugemise tseremoonial sellisel kujul nagu seda tehti, sest see kaotab järgneva e-häälte miksimise mõtte ning välistab e-hääletuse vastavuse otsast lõpuni kontrollitavuse nõuetele.

Kuna krüptograafiliselt tagatud otsast lõpuni kontrollitavus on ainuke teadaolev viis e-hääletuse vaadeldavuse ja salajasuse samaaegseks tagamiseks digikeskkonnas [1] ning selle meetodi realiseerimine on Eesti e-hääletuse süsteemi puhul nõutud, siis ilma selle nõuetekohase rakendamiseta on rikutud minu kui Riigikogu valimistel kandideerija õigust konkureerida võrdsetel alustel teiste kandidaatidega, mh olla veendunud selle õiguse faktilises realiseerumises. Seejuures on e-hääletuse osalejate hulga kasvades muutunud see erandliku hääletusviisi asemel tavapäraseks ning on mõeldamatu, et peaaegu 250 000 hääle puhul rakendatavad kontrollmehhanismid ja praktiline vaadeldavus on tagatud kehvemini kui hääletades pabersedeliga jaoskonnas, kus iga paari tuhande hääle kohta jälgivad nendega tehtavaid toiminguid kümned konkureerivad elik sõltumatud silmapaarid meilt ning mujalt.

Eesti e-hääletuse praguse realisatsiooni white paper'is ega protsessi kirjelduses ei täpsustata miksimise täpset rolli hääletustulemuste kindlaskstegemisel ja kuigi rõhutatakse otsast lõpuni kontrollitavuse (ingl k end to end verifiability) põhimõtete nõutavust, on miksimine märgitud e-hääletuse üldraamistikus "valikuliseks". E-häälte dekrüptimisest enne miksimist sain teadlikuks e-häälte kokkulugemise tseremoonial 3. märtsil, kus selle kohta esitas mh saalist küsimuse e-hääletuse tarkvara tootva Hispaania ettevõtte Scytl juures töötav Adrià Rodríguez-Pérez [2].

Miksimise roll e-hääletuse protsessis oli alamääratletud juba selle katsetamisel 2017. aasta KOV valimiste juures, kus sain aru pärides miksimise "valikulisuse" kohta ühe täiesti juhusliku aktivisti seinal vastuse valimisteenistuse juhilt Priit Vinklilt: "Riiklikel valimistel miksimist rakendatakse, vastav nõue sätestatakse VVK poolt vastu võetavates aktides." [3]

Ma ei osanud toona arvata, et miksimist rakendatakse otsast lõpuni kontrollitavuse põhimõtet naeruvääristades.

[1] https://arxiv.org/abs/1504.03778
[2] https://soundcloud.com/ornoobikkuhutottadsa/second-counting
[3] https://www.facebook.com/luuletaja/posts/1565380763507402?comment_id=1565961366782675&reply_comment_id=1565985330113612

Lgp õiguskantsler!

Edastasin Teile 07.03.2019 13:37 palve, et annaksite hinnangu sellele, kas meie e-hääletuse süsteem vastab tänapäevastele vaadeldavuse standarditele ning kas see on seejuures kooskõlas nende nõudmistega, mida me demokraatlikele hääletustele seame.

Oma vastuses 26.03.2019 16:37 räägib Teie nimel õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro minu pakutud tehnilisest lahendusest millelegi ning sellest, kuivõrd see võimaldab järgida vabade, üldiste, ühetaoliste, otseste ning salajaste valimiste põhimõtteid.

Mul puuduvad vahendid aru saamaks, missugune mõttekäik on teda pannud arvama, et ma olen pakkunud millelegi lahenduse, iseäranis tehnilise lahenduse — ning palunud Teil seda hinnata. Võite ise mu kirja lugedes veenduda, et ma pole seda teinud ja minu palve puudutas just nimelt olemasolevat ning meil kasutusel olevat e-hääletuse süsteemi nagu see ajalooliselt kujunenud on, sj rõhutasin tsiteerides Teie eelkäija Indrek Tedre hinnangut aastast 2011, et tehnilise lahenduse probleemid ei pruugi tähendada, et e-hääletuse idee poleks üldse põhiseaduspäraselt teostatav.

Praegu on aasta 2019 ja minu arvates oleks aeg veenduda toonaste oletuste tegelikus saatuses, sest e-hääletuse põhiseaduslikkuse küsimuse lahendamata jätmine rohkem kui kümneks aastaks pärast rahvusvaheliste vaatlejate esimesi tõsiseid hoiatusi aastal 2007 [1] ja hääletajate osakaalu tõustes juba 43,8 protsendini osalejate koguarvust käesoleva aasta Riigikogu valimisel [2] tekitab küsimuse, kas Eesti üldse ongi demokraatlik õigusriik.

Kokku võttes, palun Teil mu 07.03.2019 13:37 saadetud kiri siiski läbi lugeda ning kaaluda sisulist vastamist mu palvele. Ka palve tagasilükkamine mulle naeruväärseid ettpanekuid omistamata võiks olla arusaadav, kuigi kahetsusväärselt jätaks see e-hääletuse põhiseaduspärasuse küsimuse jätkuvalt lahtiseks, lükates selle lahendamise veelgi kaugemale tulevikku.

Ent palun Teid, vähemalt ärge naljatage niivõrd tõsiste küsimustega!

Vahepeal on vajadust tegeleda e-hääletuse vaadeldavuse õiguslike väljakutsetega kinnitanud ka Riigikohus [3] ning ma loodan, et Teiegi leiate võimaluse selle küsimusega täie tõsidusega tegeleda.

Märt Põder
+372 55643754

[1] https://www.osce.org/odihr/elections/estonia/25925
[2] https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/elektroonilise-h%C3%A4%C3%A4letamise-statistika
[3] https://leht.postimees.ee/6555598/riigikohus-tahab-tapsemat-e-valimiste-protseduuri

Lgp õiguskantsler!

Kas saaksite, palun, üle vaadata, kas meie e-hääletuse süsteem vastab oma keerulise lapsepõlve ning vastuolulise arenguloo tulemusel lõpuks tänapäevastele vaadeldavuse standarditele ning on kooskõlas nende nõudmistega, mida me demokraatlikele hääletustele seame!

Ilmselt on siin nüansse arutada palju, kuid minu praeguse küsimuse motivatsiooniks on valimiskomisjoni poolt 2015. aastal antud lubadus viia e-hääletus kooskõlla otsast lõpuni kontrollitavuse (ingl k end to end verifiability) põhimõtetega nii, nagu neid e-hääletusega teemadega tegelevate õigusteadlaste, informaatikute ja demokraatlike valimiste tagamise eest seisvate organisatsioonide arutelude tulemusel lõpuks sõnastatakse. Minu motivatsiooni tagamaid aitab selgitada petitsioon, mille koostasin 2017. aastal ja mille olin sunnitud pärast möödunud pühapäeval toimunud häälte lugemist uuesti avama:

Mäletan, et õiguskantsler Indrek Teder ütles 2011. aastal pärast OSCE vaatlejate sõnaselget soovitust otsast lõpuni kontrollitavuse tagamiseks [1] ja hõimurahva suurt hämmastust sellest: "Vähemalt minu esialgsel hinnangul on kõik tõstatatud küsimused põhiseaduspäraselt lahendatavad ning Riigikogu on põhiseaduskomisjoni eestvedamisel juba asunud lahendusi otsima. /—/ Tehnilise lahenduse probleemid, mis vajavad lahendamist, ei tähenda veel automaatselt, et e-hääletamise idee ei ole üldse põhiseaduspäraselt teostatav." [2]

Edasine ajalugu on küll näidanud, et selle idee põhiseaduspärane teostamine pole ainult paari tehnilise lahenduse probleemi taga, vaid väljakutsed on olnud märksa keerulisemad, aga mulle isiklikult tundub, et oleks absoluutselt viimane aeg sellesse küsimusse lõplik selgus tuua.

Tänan, kui saate aidata!

Märt Põder
+372 55643754

[1] https://www.osce.org/odihr/77557
[2] http://stenogrammid.riigikogu.ee/201106131500

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile

Märt Põder
sündinud 11.09.1979
elukohaga Jakobi 13-2, Tartu 51006
kontaktitav gafgaf@infoaed.ee

VALIMISKOMISJONI OTSUSE 11.03.2019 nr 89 VAIDLUSTAMINE

Valijarakendus tehakse valijatele kättesaadavaks obfuskeeritud masinkoodis, seejuures varustamata valijat lähtekoodiga, mida kasutades võiks valijarakendust oma soovi kohaselt modifitseerida. Valijarakendus ei paku e-hääle tühistamise ega e-sedeli rikkumise võimalust. Kui valija soovib oma e-häält tühistada, siis on kõige käepärasem võimalus e-sedeli rikkumine ehk lugemisele mitte mineva sisuga, kuid siiski protokolli nõuetele vastava krüptogrammi koostamine ning selle edastamine valimiste läbiviijale.

See pole aga obfuskeeritud valijarakendust pöördprojekteerides ning oma võrguliiklust samal ajal monitoorides just ülemäära lihtne ning kindlasti pole ühtegi mõistlikku viisi sellise toimingu edukuses veendumiseks. Seda kogesin ja dokumenteerisin detailselt juba 2015. aastal, kui selle protseduuri läbi tegin ning sama kinnitas toona ka valimiskomisjoni juures tegutsev Tarvi Martens, kes mulle ja kogu maailmale toona avalikult ja mult selleks luba küsimata minu viimase e-hääle andmise ajatempli avalikustas ning kinnitas, et sedeli rikkumise edukuse saab teha kindlaks alles häälte kokkulugemise käigus. [1]

Kuna rikutud sedelite olemasolu või puudumine selgus e-hääletuse tulemuste kindlakstegemisel 3. märtsil ning detailsemalt alles 4. märtsil, siis eksib valimiskomisjon väites, et minu kaebus oli esitatud kaebetähtaega ületades. Vastupidi — varem polnud mul põhjust millegi üle kaevata, sest ma ei teadnud, kas mul õnnestus elektrooniline hääletussedel rikkuda või mitte.

Seetõttu palun tühistada valimiskomisjoni otsuse ning vaadata läbi minu kaebuse valijarakenduse vastavuse kohta hääletamisele seatud nõuetele, iseäranis seoses küsimusega, et kas mul valijana ei oleks pidanud olema võimalik oma e-häält muuta kasutades e-hääletust kui minu poolt valitud hääletusviisi. Olen isiklikult veendunud, et täiendavad pingutused oma tahteavalduse kehtestamiseks valijana, nagu sõitmine valimisjaoskonda vmt on ebaproportsionaalsed ning need võiks tulla kõne alla üksnes tõsiste häirete korral hääle andmise käigus, aga mitte valijana oma tahteavalduse protokollikohasel väljendamisel.

Valijarakenduses hääle tühistamise võimaluse mitte pakkumine valimiste korraldaja teadlik otsus ning sellega kaasnevatest probleemidest oldi teadlikud juba varem nii minu 2015. aasta e-hääletuse eksperimendi tõttu kui muude allikate kaudu. Seega palun selle kaebuse raames veenduda valimiste läbiviija vastavate korralduste, reeglite kehtestamiste vmt otsuste vastavuses põhiseadusele.

Lisan siia selgituseks ka algse kaebuse, mille läbivaatamisest valimiskomisjon keeldus.

[1] http://boamaod.github.io/blog/2015/03/02/minu-evalimised/

Minu 6.03.2019 esitatud kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile

Märt Põder
sündinud 11.09.1979
elukohaga Jakobi 13-2, Tartu 51006
kontaktitav gafgaf@infoaed.ee

VALIMISKAEBUS RIIGIKOGU VALIMISTEL 2019

Vaidlustan valimisrakenduse vastavuse hääletamisele seatud nõuetele, sest mul polnud valijana hääletusrakendust kasutades võimalik kehtestada oma viimast tahteavaldust, milleks oli varem antud hääle tühistamine. See on vastuolus e-hääletuse ühe olulisima põhimõttega, et e-hääletusel on võimalik oma tahet valijana väljendada mitu korda, kusjuures kehtima peaks jääma neist viimane.

Valimiste lõpuks jäi seetõttu kehtima varem minu poolt e-hääletuse võimaluste katsetamise käigus [1] antud hääl kandidaadile, kelle poolt ma tegelikult ei soovinud hääletada ning kuna ülehääletamisel oleksin pidanud valima mõne teise kandidaadi, kes mulle ei sobi, siis panid valimisrakenduse piirangud mu absurdsesse olukorda, kus sain teha ainult minu kui valija tahte vastaseid valikuid.

Leian, et minu õigust väljendada oma tahet valimistel piirati sellega oluliselt, sest mul polnud võimalik minna oma valikut pabersedelil üle hääletama elukohajärgsesse jaoskonda Tartu linnas, kuna kandideerisin ise Ida-Virumaal ja olin hõivatud oma kampaaniaga Narva linnas, ega oleks ajaliselt jõudnud hääletama ka maakonnakeskuse valimisjaoskonda Jõhvi vallavalitsuses.

Tean, et e-hääletuse protokollis on võimaldatud hääle tühistamine e-sedeli rikkumisega, sest olen ise 2015. aasta Riigikogu valimistel valijana seda võimalust kasutanud [2], kuid kuna seekord häälte kokkulugemisel ühtegi rikutud sedelit ei tuvastatud, siis järeldan, et minu hääl läks seekord kandidaadile, kellele ma häält anda ei tahtnud. Valijana leian, et minu õigust vabalt valida on sellega piiratud.

Hääletusrakenduse häkkimine oma hääle tühistamiseks on äärmuslik ja ebakindel abinõu, mille kasutamiseks ei peaks inimesi kindlasti sundima ning ma pakkusin 2015. aastal välja, et valijarakendus võiks realiseerida e-hääletuse protokolli ilma piiranguteta, st võimaldada e-sedeli rikkumist nagu on mh otsustanud India kõrgeim kohtuorgan sealse e-hääletuse kohta [3] või siis peaks olema valijarakenduse lähtekood avalik, et anda valijale võimalus oma hääle andmiseks soovitud kandidaadile, soovitud platvormil elik soovitud viisil.

[1] https://youtu.be/PozM02IN-Ww
[2] http://boamaod.github.io/blog/2015/03/02/minu-evalimised/
[3] https://en.wikipedia.org/wiki/None_of_the_above_(India)#Supreme_Court_Judgment_on_NOTA

Vabariigi Valimiskomisjonile

Märt Põder
sündinud 11.09.1979
elukohaga Jakobi 13-2, Tartu 51006
kontaktitav gafgaf@infoaed.ee

VALIMISKAEBUS RIIGIKOGU VALIMISTEL 2019

Vaidlustan valimisrakenduse vastavuse hääletamisele seatud nõuetele, sest mul polnud valijana hääletusrakendust kasutades võimalik kehtestada oma viimast tahteavaldust, milleks oli varem antud hääle tühistamine. See on vastuolus e-hääletuse ühe olulisima põhimõttega, et e-hääletusel on võimalik oma tahet valijana väljendada mitu korda, kusjuures kehtima peaks jääma neist viimane.

Valimiste lõpuks jäi seetõttu kehtima varem minu poolt e-hääletuse võimaluste katsetamise käigus [1] antud hääl kandidaadile, kelle poolt ma tegelikult ei soovinud hääletada ning kuna ülehääletamisel oleksin pidanud valima mõne teise kandidaadi, kes mulle ei sobi, siis panid valimisrakenduse piirangud mu absurdsesse olukorda, kus sain teha ainult minu kui valija tahte vastaseid valikuid.

Leian, et minu õigust väljendada oma tahet valimistel piirati sellega oluliselt, sest mul polnud võimalik minna oma valikut pabersedelil üle hääletama elukohajärgsesse jaoskonda Tartu linnas, kuna kandideerisin ise Ida-Virumaal ja olin hõivatud oma kampaaniaga Narva linnas, ega oleks ajaliselt jõudnud hääletama ka maakonnakeskuse valimisjaoskonda Jõhvi vallavalitsuses.

Tean, et e-hääletuse protokollis on võimaldatud hääle tühistamine e-sedeli rikkumisega, sest olen ise 2015. aasta Riigikogu valimistel valijana seda võimalust kasutanud [2], kuid kuna seekord häälte kokkulugemisel ühtegi rikutud sedelit ei tuvastatud, siis järeldan, et minu hääl läks seekord kandidaadile, kellele ma häält anda ei tahtnud. Valijana leian, et minu õigust vabalt valida on sellega piiratud.

Hääletusrakenduse häkkimine oma hääle tühistamiseks on äärmuslik ja ebakindel abinõu, mille kasutamiseks ei peaks inimesi kindlasti sundima ning ma pakkusin 2015. aastal välja, et valijarakendus võiks realiseerida e-hääletuse protokolli ilma piiranguteta, st võimaldada e-sedeli rikkumist nagu on mh otsustanud India kõrgeim kohtuorgan sealse e-hääletuse kohta [3] või siis peaks olema valijarakenduse lähtekood avalik, et anda valijale võimalus oma hääle andmiseks soovitud kandidaadile, soovitud platvormil elik soovitud viisil.

[1] https://youtu.be/PozM02IN-Ww
[2] http://boamaod.github.io/blog/2015/03/02/minu-evalimised/
[3] https://en.wikipedia.org/wiki/None_of_the_above_(India)#Supreme_Court_Judgment_on_NOTA

Riigi valimisteenistusele

Märt Põder
sündinud 11.09.1979
elukohaga Jakobi 13-2, Tartu 51006
kontaktitav gafgaf@infoaed.ee

VALIMISKAEBUS RIIGIKOGU VALIMISTEL 2023

Vaidlustan süsteemi võtmepaari genereerimise usaldusväärsuse valimiste korraldaja poolt 15. veebruaril, kuna vaatlejatele ja audiitoritele ei antud vastavalt e-hääletamise käsiraamatus nõutule võimalust "veenduda, et süsteemis ei sisaldu pahavara, mis häälte avamise võtit salvestab või kasutab" [1].

Minu kui vaatleja palve peale selline võimalus tagada esialgu eirati palvet kommentaarideta 15. veebruaril ja sain alles 16. veebruari vaatlejakoolituse raames nõudmise peale selgituse, mille põhisisuks näis olevat väide, et pahavara puudumise tuvastamiseks piisab kasutatava kõvaketta pitseerimisprotseduuride visuaalsest vaatlusest ja pitseerimise tõttu ei saa andmed kettalt lekkida.

Sellised väited aga on eksitavad, sest esiteks võib olla pahavara kettale jõudnud juba enne pitseerimist ja esimest kasutamist ametlike valimisprotseduuride käigus. Kuna ketta vormindamise ja tarkvara paigaldamise vaatlemist pole ette nähtud, on võimalik pahavara olemasolu või puudumist elementaarsel tasemel tuvastada vaid kõvakettale juba paigaldatud opsüsteemi ja rakendustarkvara analüüsides.

Teiseks aga sisaldub neis väidetes ekslik eeldus, et pahavara eesmärk saab piirduda andmete lekitamisega kettalt -- näiteks võib eelnevalt paigaldatud pahavara anda ette genereeritavate võtmete pähe varem ettevalmistatud võtmepaari, mis on n-ö lekkinud juba enne protseduuride algust ning simuleerida kogu protsessi üksnes kasutajaliideses. Ülepea ei ole põhjust piirata pahavara eeldatavat funktsionaalsust lekitamisega, vaid selle eesmärk võib olla manipuleerida võtmepaari genereerimist mõnel muul viisil, nt muutes krüptograafilisi parameetreid selle nõrgestamise eesmärgil.

Kui käsiraamatus on sõnaselgelt üteldud, et pahavara puudumises peab audiitoritel ja vaatlejatel olema võimalik veenduda, siis peab leidma selleks ka võimaluse, eriti kuna võtmepaari genereerimine on valimiste turvalisuse vaatenurgast eriti kriitiline protseduur.

Lisan kaebusele kuvatõmmised vaatlemiskeskkonnast, millel on näha mu esitatud palved ja ettepanek tagada kõvaketta tõmmisega tutvumisega mulle kui vaatlejale võimalus veenduda, et süsteemis ei sisaldu pahavara.

[1] https://www.valimised.ee/sites/default/files/2023-02/IVXV%20e-h%C3%A4%C3%A4letamise%20k%C3%A4siraamat.pdf (versioon 0.7 kuupäevast 13.02.2023, lk 5-6)

Sign up for free to join this conversation on GitHub. Already have an account? Sign in to comment