Segistusülikond oli Belli laboratooriumide leiutis, mis oli välja nõiutud ühe õnnetuse poolt, mis leidis aset töötajaga, kelle nimi oli S A Powers. Ta katsetas mõningate aastate eest aju neuraalset kude mõjutavate disinhibitiivsete ainetega, ja ühel õhtul, olles manustanud endale intravenoosse annuse, mida peeti üldiselt turvaliseks ja seejuures kergelt eufooriliseks, sai talle osaks tõsine gamma-aminovõihappe taseme langus ajus. Subjektiivses plaanis koges ta seejuures oma magamistoa kaugemale seinale heiastunud võigast fosfeenset toimet, pööraselt edenevat kollaaži millestki, mida ta tollel hetkel arvas tänapäeva abstraktseks maalikunstiks.
Vähemalt kuus tundi oli S A Powers vaadanud transistununa tuhandeid Picasso maale asendamas üksteist ilma igasuguste vahedeta, ja seejärel kostitati teda sellise hulga Paul Klee omadega, mis ületas kunstniku terve elutöö mahu. S A Powers, kes nüüd vaatles Modigliani maale raevuka kiirusega vahetumas, oli oletanud (kõige kohta peab ju teooria olema), et roosikristlased k